In late March 2012 I changed my freezing motherland Estonia for nine months with Ugandan capital Kampala. I left with a goal which some called "Siisi´s mission impossible": to open a small cafè which provides first job experience to the youth with special needs.

2012 a märtsi lõpus vahetasin ma karge Tallinna Uganda pealinna Kampala vastu. Ma sõitsin üheksaks kuuks Kampalasse, et viia ellu plaan, mida mõned kutsuvad "Siisi mission impossible"-ks: käivitada Kampalas väike kohvik, mis pakub esmast töökogemust erivajadustega noortele.

Apr 1, 2012

Esimene koosolek. First Meeting

(kirjutatud 31.05)

Täna pidasime Sami ja Godwiniga maha esimese päris koosoleku. Nagu ilmselt paljud kuulnud on, olin ka mina enne siia tulekut end valmis seadnud selleks, et Aafrikas tehakse asju teisiti kui Euroopas – niivõrd teisiti, et kohe hirmus ja et esialgu ei saagi midagi aru. Kujutasin ette, et esimesel kohtumisel pean lihtsalt asjaliku näoga noogutama ja teesklema, et mõistan ugandalaste aktsenti ja mõttemaailma. Tegelikult kujunes kokkusaamisest hoopis põnev kolme tunnine mõttevahetus. Makere Ülikooli kohviku õuel vesteldes sain esimest korda pärast Aafrikasse saabumist pea selgeks. Tundusin, et mõte liigub ning et lõpuks ometi istume sama laua ääres ja räägime samadest asjadest. Ja tõepoolest tundubki meil kõigil olevat laias laastus sama siht silme ees. Ainsaks üllatuseks ehk tuli see, et Godwini ja Sami jaoks pole kohviku näol ilmtingimata tegu turistidele suunatud asjaga. Ma ei oska selles osas veel kindlat seisukohta võtta, sest ega tegelikkuses ei olegi ju väga selget põhjust, miks kohvik just turiste meelitama peaks. Ilmselgelt oleksid turistid maksujõuline grupp, mis tagaks kohviku jätkusuutlikkuse ja sissetuleku. Teisalt aga on kohviku peamiseks eesmärgiks erivajadustega inimeste töövõimekuse propageerimine ning seda peaks ennekõike ikka kohalikus kogukonnas edendama – sest kohalik kogukond on see, kes lõpuks siinsetele puudega inimestele tööd võiks pakkuda.

Kohtumine Samiga Kampala fyysilise puudega laste koolis
*Behind this school there is a cafe we are going to build*

Tänase koosoleku mõte polnud minu silmis otsusteni jõudmine. Nimelt olen veel selgelt avastamise faasis ning ei soovi ennatlikult rutakaid otsuseid langetada. Seega ei leppinud me konkreetselt kokku veel väga milleski, küllaga saime tuttavaks teineteise nägemustega kogu ettevõtmisest. Muuhulgas tutvustasin neile protsessi, mis toimus Eestis viimase aasta jooksul: Mondot, annetajaid jne. Järgmiseks sammuks otsustasime võtta eelarve üle vaatamise. Nimelt on vahepeal Ugandas toimunud ligi 40% inflatsioon ja mõningate toodete hind lausa kolmekordselt tõusnud. Peame seega kogu eelarve kriitilise pilguga läbi vaatama, et oleks võimalik hinnata, mis meie võimekus üldse olema saab. Mina tahaks loomulikult linna peatänaval linna parimat kohvi pakkuma hakata (mis kohalikku kohvikultuuri arvestades ei paista sugugi keeruline olevat), kuid eks peab ikka meie eelarvet arvesse võtma ning seadma realistliku eesmärgi.

Esimese kohtumise põhjal ütleks veel seda, et minu arvates moodustame kolmekesi päris mõnusa tiimi. Enne tänast kohtumist kartsin pisut, et nad ei võta mind kuigi tõsiselt ning pigem viitavad Jürile kui autoriteedile. Veel Eestis ettevalmistusi tehes toodi välja sageli ohtu, et mind kui naist ei võeta siin kultuuris ehk tõsiselt. Esimese koosoleku põhjal lükkan need hirmud ümber!

First meeting

written on 31.03

Today we had the first meeting with two partners in the project – Sam and Godwin. Sam is the representative of the Kampala School for the Physically Handicapped, and Godwin of the Bluesky School. I am very positiive based on the first meeting. We have the same goal in mind: promoting employment of disabled peple in Uganda. The only surprise was that I have always thought of the cafè to be targeting tourists. Godwin and Sam did not have that idea in mind. We did not make any desicion on it yet, but I am not also too sure anymore why it should be targeting tourists. In the end of the day the main goal is to promote empoyment of disabled people here and local community is what should be involved in that.

However, the purpose of this meeting was not to make desicions, but to get to know each ohter and our expectations. Among ohter things I told them shortly of what we have been doing in Estonia. I told them of MTÜ Mondo, of fundraising and of the people involved.

For the next step we decided to go through the budget to understand better what is our capability. Since previous budget was made there has been a very big inflation in Uganda (some prices have raised three times!). So, we need to understand our financial capability to set a realistic goal.