In late March 2012 I changed my freezing motherland Estonia for nine months with Ugandan capital Kampala. I left with a goal which some called "Siisi´s mission impossible": to open a small cafè which provides first job experience to the youth with special needs.

2012 a märtsi lõpus vahetasin ma karge Tallinna Uganda pealinna Kampala vastu. Ma sõitsin üheksaks kuuks Kampalasse, et viia ellu plaan, mida mõned kutsuvad "Siisi mission impossible"-ks: käivitada Kampalas väike kohvik, mis pakub esmast töökogemust erivajadustega noortele.

Sep 17, 2012

Ema tuli külla!/ Mommy is here!

Blogipidamisse on tekkinud jälle pisike auk. Sest emps tuli mulle koos Jaaguga külla ning neil õnnestus mind viieks päevaks kohvikust eemale turismi tegema vedada. Käisime kaugel põhjas karamojongide rahva juures (ägedad ugandalased kutsuvad neid ka k-jongideks). K-jongid on tõenäoliselt kõige traditsioonilisem Ugandas elav rahvas - nad elavad keset savanni onnides, karjatavad loomi ning valitsuse ja MTÜde survel harivad nüüd ka põldu. Nende maal reisides tekitab turistile ehk kõige enam elevust nende napp riietus...

Sipi Falls

Aga mida tähendas minu 5 päevane puhkus kohvikule?
Võtsin seda kui võimalust testida kohvikumeeskonna sõltuvust/sõltumatust minust. Usaldasin rahakoti Olivia kätte ning palusin Samil ja Godwinil sagedamini kohal käia.
Tagasi tulles selgus, et see, et rahakott Olivia käes oli, polnud kõigile teada - teisisõnu lükati kõik rahanõudvad toimetused edasi minu saabumiseni (väljaarvatud igapäevane toooraine varumine). Lisaks oli meie Coca-Cola külmkapp limonaadid lõhki külmutanud ning Andrew arvates olin k-jongide maale ära sõitnud koos klientidega (mis polegi kuigi vale, sest ema, Jaak ja Kullar olid moodustanud klientide tuumiku).
Hea uudis oli aga, et kohvik oli puhas, soe söök oli iga päev olemas ning päev enne minu saabumist olid lõpuks kohale jõudnud ka Bluesky poisid, kes väga palju abiks on. Oleks võinud ka kehvemini minna... Ajame oma asja edasi, et ehk varsti ka päris avamiseni jõuda...

Kohvikusse jõudis mu ema ja Jaaguga kohale ka saadetis Eestist. Suured tänud Kaubamajale (presskannud) ja Euronicsile (piimavahusti) meie projekti toetamise ja kiire reageerimise eest.

My mother and Jaak also brought along a package for Pop Up. Sincere thanks to Kaubamaja (french presses) and Euronics (milk frother) for supporting our project.

Mommy is here!

There´s been a delay again in blogkeeping, because my mother and Jaak came to pay me a visit. They managed to convince me to go for a 5-day long holiday with them. We travelled to the far-north to the land of the Karamojong (or knowned by cool ugandans as k-jongs). K-jongs are the most tradionalist people in Uganda - they live in the middle of the savannah in the huts, keep the cattle and due to the influence of the government and NGOs they are now also involved in agriculture. The tourists who travel in their land get most excited because of their minimal clothing.

But what does me beeing away for 5 days mean for the cafè?
I took it as a possibility to test the (in)dependency of the staff on me. I trusted the money with Olivia and asked Sam and Godwin to get to Pop Up more frequently.
When I came back I realised that most of people did not know that Olivia was keeping the money - in other words all duties which required money were postponed until my returnal. Morover, the Coke fridge had frozen most of our sodas and Andrew concluded that I had left with all the cutomers (which is quite correct as my mother, Jaak and Kullar had been the core customers, anyway).
The good news was that everything was clean, warm lunch had been ready everyday and the Bluesky boys had arrived a day before my arrival. It could have been worse... We keep on working to hopefully get also officially open and started very soon...