Selle nädala Mukono külalistemaja meeskond Anette, tööline Geoffry, Olivia, peakokk Andrew, Angela, Fred, manager Sarah Foto: Kullar Viimne

Oma delegatsiooniga Mukonosse saabudes ei teadnud meist keegi, mis tegelikult saama hakkab. Teada oli vaid, et kohaliku koka abiga oli tarvis ära toita külalistemajas samal ajal koolitusel viibivad inimesed. Võrreldes kokaga olime meie ettevõtmisest siiski väga hästi informeeritud – eile õhtul pärast viimast õhtusööki tunnistas ta mulle ja Godwinile, et kuulis alles pühapäeva õhtul meilt, et järgnevad viis päeva on tema juhendada 4 erivajadusega noort. Pühapäeval kohtudes naeratas ta meile oma laia naeratust ja vastas kõigele, mis ütlesime „Yes, please!“. Kuna siin on kombeks jah-ei küsimustele ka tegelikku vastust teadmata jaatavalt vastata, siis ei osanud ma enne esimest treeningupäeva kokast suurt midagi arvata ega oodata. Järgmisel päeval sai selgeks, et puhtjuhuslikult on meie nelja noort sattunud juhendama suurepäraste pedagoogi oskustega meisterkokk Andrew. Andrew suure naeratuse ja hõrgutavate roogade taga peitub väga asjalik ja erivajadustega noorte suhtes ülitähelepanelik professionaal. Andrew pole mitte lihtsalt hea õpetaja ja suurepärane kokk, vaid väga leidlik ja osav noorte tööle rakendaja. Treeningut kokku võttes nentisime, et suurim rõõm oli näha köögis suurt aktiivsust, pidevat õppimist ja sooja meeskonnatööd. Lisaks on Andrew ka väga agar kaasa mõtlema, kuidas me kohviku menüüd peaksime kujundama, kuidas kööki sisustama ning hindama osalenud noorte tugevaid ja pisut nõrgemaid külgi, et kõik end kohvikus efektiivsel ja nauditaval moel arendada saaksid. Loodetavasti ei jää see Andrew ja meie projekti viimaseks ühiseks ettevõtmiseks.

Treeningut kokku võttes palusin kõigil selgitada, mida nad viie päeva jooksul kõige enam nautisid ja mis neile kõige vähem meeldis. Positiivsena toodi peamiselt välja uute retseptide ja toitude tundma õppimist ning meeskonnatööd. Ilmselt viisakusest ja viimase päeva ülevatest emotsioonidest tingituna osutus negatiivse välja toomine treeningus osalejatele keerukaks. Samas pean tunnistama, et kui ring minuni jõudis, siis ei osanud ka mina midagi negatiivset välja tuua. Õnneks saime enda klientidelt lisaks kiidusõnadele ja julgustamisele ka hinnalist kriitikat. Peame õppima paremini aega planeerima ning tarvis on ette võtta korralik treening teenindusoskuste arendamiseks. Nõus! Saab tehtud!:)

We spent last five days in ICU MukonoGuesthouse where we carried out our first training: four persons with disabilities working in the kitchen under instructions of a chef. Primary aim of the training was to find out the challenges that we might encounter when we start operating in our own cafè/ restaurant, being that in Mukono, Kampala or somewhere else. Based on the evaluation meeting we held this morning I am confident to say that the training had been a great success. The most enjoyable was to see a lot of activity, progress and supportive teamwork. Main challenges we identified and will need to work on are time management and service. Just by chance we happened to have an amazing chef to instruct the trainees. Andrew, the chef, is not just excellent in cooking, but he has also very strong pedagogical skills and required sensitivity to work with people with special needs. He very fast got to know each of the trainees and made each of them actively involved at the work. On top of all that his everlasting optimism and big smile just makes working in kitchen enjoyable. Needless to say we have been very lucky to have had him as the first trainer for our project. Hopefully it will not be the last time that Andrew is contributing in our project.

Personally, after months of talking about the project, it was indescribably rewarding to see Anette, Angela, Fred and Olivia enjoying their time in kitchen! Jehaa...!!:)