Apr 9, 2012
Mukono asub piirkonnas, mille elanikkonna kasv
teeb wikipeedia andmeil ära kogu Ugandale. Ehkki Mukono asub vaid 30 km
Kampalast idas, siis tundub, nagu oleksime saabunud uuele maale – maale, kus
rohi on rohelisem, majad suuremad, toiduriiulid kõrgemad, tänavad tühjemad,
sisalikud inimsõbralikumad ja riided inimeste seljas värvilisemad.
Linna serval asub suur kompleks, kus Uganda
Kristliku Ülikooli õpilased moodsa peamaja ümber puude all raamatuid loevad ja
helgest tulevikust unistavad. Ülikoolist veel edasi mägise tühermaa tipul
jõuame suure raudvärava taha. Värav avaneb ja olemegi kohal – ICU Mukono külalistemaja,
esimene potentsiaalne asukoht kohvik-restoranile.
Mõistagi tahan meie kohvik-restoranile ka kliente ning uurin, kuidas neil
külastajatega lood on. Hollandlasest Henrik ICU´st tunnistab, et koht vajab
värskendamist ning elu sisse puhumist. Just seda ta Ugandasse tegema tuligi.
Külalistemaja haldab tema äripartner Sander, kuid Sander on ise muude tegemistega
hõivatud. Seni on külalistemaja küll kenasti korras hoitud, kuid klientide
otsimise ja koha promomisega pole tegeldud. Nüüd on Ugandasse saabunud Henrik,
kelle plaaniks on hakata külalistemajas
läbi viima treeninguid ja koolitusi, ning meelitada mäe otsa mõnusalt aega
veetma ka puude all usinalt raamatuid lugevad üliõpilased. Esimene koolitus
algab juba ülehomme – teemaks noorte ettevõtlikkus ja osalejaid u 20. Külalistemaja manager Sarah räägib järgmisel hommikul, et isegi Mukono elanikud
ei tea praegu veel kohast midagi ning arvavad siiani, et mäe otsas on
lastekodu, mille miski kristlik lääne organisatsioon 90ndatel ehitas. Sarah
loodab, et pärast esimest koolitust kleebivad nad linna plakateid täis ja liiklus mäe ja alllinna
vahel kasvab.
Lühidalt mõned Mukono külalistemaja plussid ja miinused:
Esimese emotsioonina jääb silma puhtus ja
organiseeritus, teisena vaade. Juba külalistemaja parklast avaneb võimas vaade
üle ümbritsevate majade ja küngaste kuulsale Viktooria järvele. Mukonosse
öömajale tulijad paigutatakse Uganda traditsioonilisi ümmargusi savionne
meenutavatesse majakestesse. Külalistemaja maksimaalne mahutavus pidavat olema
umbes 35 inimest. Meie saabudes on külalisi null – trügida pole tarvis.
ICU Guesthouse |
Lühidalt mõned Mukono külalistemaja plussid ja miinused:
Miinused:
-
Külalistemajal puudub tänasel päeval
pidev klientuur
-
Erivajadustega noorte eraldatud mäe
otsa viimine ei taga erilist integreeritust tavaühiskonda
Restorani köök/ Restaurant kitchen |
-
Erivajadusega noored peaksid elama
külalistemajas, eemal senisest elust
-
Muzungud elavad Kampalas –
külalistemaja on riigi keskusest liiga kaugel
Plussid:
-
Võimalik hoida kulud madalad: olemas
ruumid ja suur osa köögi sisustusest
-
Koht ise on väga ilus ja väikese
arendamise järel turisti ootustele vastav
-
Tugeva Uganda kogemuse ja
missioonitundega ICU kui organisatsiooni partnerlus
-
Piisavalt väike ja rahulik keskkond
alustamiseks noortega, kes pole kunagi varem töötanud
-
Suurepärane keskkond töötamiseks
vaimupuudega noortele
Kullari esimene mõte oli „igav!“ – see kaunis ja
rahulik keskkond ei pruugi dokfilmi kangelase teele (loe: minu teele) tuua
oodatud draamat, kihutavaid autosid, täitmata lubadusi, konflikte, hirmu, pisaraid…J Õnneks
sündis Kullaril juba alternatiivne plaan – teha film hoopis külalistemaja
valvurist, kes hakkas pimeduse saabudes vibuga ringi jalutama. Uurisime, keda
ta kütib. He´s hunting thugs. (Ta
kütib pätte).
Mukonole veel kriipsu peale ei tõmba, kuid
nimesilte veel toolide ja laudade külge ka lööma ei hakka.
Mukono is situated in the district
which according to Wikipedia is the fastest growing in Uganda. Although Mukono
is only 30 km out of Kampala it seems as if we had arrived to another country –
the country where the grass is greener, houses bigger, food shelves in shops
longer, the streets emptier and the lizards more human friendly.
In the outskirts of Mukono
there is a huge complex where the students the Ugandan Christian University sit
under trees, reading books and dreaming of bright future. Following the road up
the hill we arrive at a big iron gate. The gate opens and we have arrived!
Arrived at the ICU Mukono Guesthouse – the first potential location for the
cafè.
Firstly I notice how clean
and well organized everything is and a minute later I´m already carried away
with the beautiful view on famous Lake Victoria. The guesthouse can host max 35
people, at the moment there are exactly 0 visitors. Needless to say, the cafè/restaraunt
we will open requires customers. I thus ask how much visitors the place usually
has. A Dutchman Henrik from the ICU admits that the place needs to be promoted
and that this is actually the reason he is in Uganda now. He is starting to
organize trainings in the guesthouse and he is also planning to attract
students from the University. The first training starts already on Tuesday. The next day the manager of the guesthouse
tells me that currently not even the residents of Mukono know about the
guesthouse, because no publicity has been done. However, she expects to fill
the city with posters right after the first training.
In brief:
Neg
-
At the moment no customers
-
Taking disabled youth at the distant
hill separates them from the society instead of integration
-
Disabled youth should live at the
guesthouse, away from their current life
-
The muzungus live in Kampala – the
guesthouse is too far
Pos
-
Cost effective: the rooms are there
-
With a lot of potential for tourists
-
Possibility to work aside the ICU –
and organization with experience in Uganda
-
Not too requiring for the disabled
youth for whom it is going to be the very first time to be exposed to the
customers
-
Very relaxing atmosphere for the
mentally disabled
I´m not excluding the
guesthouse from the options, but I will also not start nailing the names of
chair and table owners on the furniture yet.:)
Kui tunne ei ole õige ja asjad ei vasta eesmärgile, ei ole õige koht
Tundub väga ilus koht. Need toredad savionnid meelitaksid mind turistina küll sinna...:D Kuid kui tunne ei ole ikka õige, siis ehk tõesti ei ole õige koht.
M6lesin praegu, et nende j2rgmise treeningu ajal v6iks saata restorani kööki appi paar noort ja vaadata, kuidas nad toime tulevad, kuidas neile meeldib jne. Kui sellest kujuneb juba suur v2ljakutse, siis on j2relikult tegu piisava v2ljakutsega ja on 6ige tempo alustamiseks. Aga veel arutame seda m6tet siin....
See mõte tuntub väha hea
Tervita Kullarit! Vibuküti-filmid olid kunagi mu lemmikud:). Plussid ja miinused oled minu arust väga hästi tabanud. Tundub, et plaan B või C on vähemalt olemas, mis on hea tulemus ja peaks olema hea eneskindlusele.
Update: sel pühapäeval (06.05) alustame viiepäevase treeninguga Mukono külalistemaja restoranis!