In late March 2012 I changed my freezing motherland Estonia for nine months with Ugandan capital Kampala. I left with a goal which some called "Siisi´s mission impossible": to open a small cafè which provides first job experience to the youth with special needs.

2012 a märtsi lõpus vahetasin ma karge Tallinna Uganda pealinna Kampala vastu. Ma sõitsin üheksaks kuuks Kampalasse, et viia ellu plaan, mida mõned kutsuvad "Siisi mission impossible"-ks: käivitada Kampalas väike kohvik, mis pakub esmast töökogemust erivajadustega noortele.

Nov 19, 2012

Pop Up läbi kliendi silmade

Paar nädalat tagasi astusid Pop Upi sisse kaks kindlal sammul seljakottidega meest - Erki ja Tiit. Hiljem tuli välja, et lisaks kindlale sammule on nad ka väga muhedad seltsilised! Tiidul oli juubel ja Erki, Tiidu pojana, tahtis isa juubeliks Aafrikasse safarile viia. Veel enne safarit astusid nad läbi ka eestlaste kohvikust. See ei jäänud nende viimaseks Pop Upi külastuseks.
Palusin Erkil paari sõnaga kirjutada, mis mulje neile Pop Up jättis. Enjoy!

"Siit siis väike kõrvalseisja arvamus:

Mõni päev enne Uganda külastamist jõudis minuni info, et Kampalas on tegutsemas küllaltki eriskummaline taustaga kohvik. Nimelt kohvik, mille personali moodustavad erivajadustega, lihtsamas keeles puuetega, noored ja mida juhib Eesti tüdruk Siisi, kelle tegemisi salvestab tulevase dokumentaalfilmi tarvis Kullar. Mõneti eriskummaline oleks see ka arenenud riigi kontekstis, kuid et tegemist oli ühe Aafrika riigiga, tuli nimetatud ilmaime kindlasti üle vaadata.
1. novembril käesoleval aastal pärast väikest ekslemist Ntinda linnaosa elamukvartalis hakkas tee ääres silma silt Pop Up Café: Restaurant, Craftshop, Free Wifi. Astudes läbi värava edasi õue, tekkis tunne nagu oleks saabunud kellegi koju. Kohvikut või restorani ei meenutanud esmapilgul, kui paar lauda ja tooli välja arvata, suurt miski (ja nagu edaspidi selgus, ongi mõnus kodutunne võõral maal see, mis teeb Pop Up Cafést ühe külastamist väärt koha).
Kohviku menüüst sai proovitud Uganda Lunch Specialit, mis koosneb riisist, kartulist maapähklikastmega, kanast ja poshost. Viimane on kuiva leivasuppi meenutav pruun kallerdis ja sobib ilmselt pikantsema maitsemeelega gurmaanidele, aga proovimise mõttes on kahtlemata huvitav. Lisaks võtsime küpsetatud kala võise spinatikastmega, mis teenis samuti kiidusõnu ning kanaburgerit friikartulitega. Viimane võib kõlada magedalt, aga kes Aafrikas vähegi käinud, see teab, et värskete austrite pärast sinna ei minda. Oluline on, et toit oleks maitsev ja seda ta Pop Upis ka on.
Mõni sõna ka töötajatest. Nagu eespool sai mainitud, askeldavad seal ringi erivajadustega noored. Kohtusin nendest nii mõnegagi (seal hulgas ettekandja Fred ja kassapidaja Olivia) ja olin üsna üllatunud, kui hästi nad oma ametiga hakkama said, omades sealjuures elurõõmsat hoiakut ja head huumorimeelt.
Pop Upis pakutakse ka põnevat valikut käsitööd, mille on mõistagi valmistanud erivajadustega kooli noored. Kui mitmel Kampala käsitööturul pakutav kaubavalik on üsna standardne, siis Pop Upi oma on täiesti ainulaadne, ulatudes vanadest pudelikorkidest (uudne recycling lahendus!) tehtud kõrvarõngastest nahast püksirihmade ja käekottideni. Reklaami korral võin öelda, et selliseid kõrvarõngaid võib peagi ka Eestist piiratud koguses saada.
Kokkuvõtteks, Ugandat külastavatel eestlastel tasuks meelde jätta aadress Mutesa Road II, plot 161, Ntinda, Kampala. Sealt saab lisaks maitsvale söögile-joogile ja õdusale istumisele ka väärt infot kohapeal üle 7 kuu elanud toredatelt kaasmaalastelt. Tervitaks siinkohal muu hulgas vasakukäelisi ahve!:)"